See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2019) |
Esindamisprobleemi (inglise keeles principal-agent problem) kasutatakse politoloogias ja majandusteaduses.[1]
Esindamisprobleemi objektideks on ühelt poolt agent ehk esindaja (agent) tegutsejana ning teiselt poolt printsipaal ehk esindatav (principal) mõjutatud poolena. Ettevõtte haldamise seisukohalt esineb esindamisprobleemi aktsionäride, kreeditoride ja teiste huvigruppide (printsipaalide) ning juhtide (agentide) vahel. Probleem tekib moraalsest riskist (moral hazard) ja ebasoodsast valikust (adverse selection)[2]. See dilemma esineb olukordades, kus agendid on motiveeritud tegutsema oma huvides, mis on vastuolus nende esindatavate ehk printsipaalide huvidega[1].
Kaaluge olukorda, kus juriidiline klient (printsipaal) soovib teada, kas tema advokaat (agent) soovitab pikale venivat kohtumenetlust, sest see on tõepoolest vajalik kliendi heaolu jaoks või kuna see toob juristile kasu. Tegelikult võib esindamisprobleem üles kerkida peaaegu igas kontekstis, kus ühele osapoolele (agendile) makstakse teise (printsipaali) poolt, et ta tema jaoks midagi teeks. Kusjuures agendil on väike või olematu kasu tulemusest.[1]